Halika: august 2011

23 august 2011

Suveõunahooaeg Halika talus

11 august 2011

Luige laadal 2011 a. septembris.

Üks osa Halika õunatalu perest: pojad Lauri ja Henri ning ema Ille Luige laadal.


Henri Luige laadal 2011a. septembris. Ilm oli ilus ja külastajaid oli palju, eriti laupäeval.

NB! 2012 aasta sügisel Luige laata ei toimu.

Parajalt mahlane 'Valge klaar' ja eelmisel päeval värskelt korjatud 'Kuldrenett' olid meie müügihitid.

Halika talu 'Sügisjoonik' läks punasema põsega sügisõuna armastajale.


Letile tõime 10 erinevat sorti, millest pooled haruldasemad müüsime ära juba reede õhtuks ja laupäeva hommikuks. Viimased suvised pehmemad roosakad-mahlased 'Krügeri Tuviõunad' olid samuti laadakülastajate lemmikud.

Luige laat oli kokkuvõttes väga lahe ja kirev, laadakülastajad lõbusad ja toredad. Täname korraldajaid ja meeldivaid kliente. Meile tuleb järjest rohkem positiivset tagasisidet meie müügikorralduse suhtes, kus meie müüja pakib õunad ise ja iga klient ei saa nendes sobrada. Eesti õun on tõepoolest õrna koorega ja ei säili kaua, kui ta palju müksata saab. Pealegi muutub õhtuse ostja jaoks õuna välimus eemaletõukavalt inetuks. Meil saab iga klient ka pikas järjekorras seistes kindel olla, et siin letis ei pea ta alati esimesena kohale jõudma, et ilusaid õunu saada. Meil saavad ilusaid õunu kõik kliendid esimesest viimaseni :)

Veel üks tore asi õunakoogi armastajatele, isegi kui kokanduse andeid eriti ei ole :)
Teise päeva hommikul tõi laada väravas tähtsat ametit pidav rõõmsatujuline Iivi meile meie õuntest oma küpsetatud kooki, mis maitses suurepäraselt ja oli pehme ja mõnus.
IIVI VANAEMA LIHTNE ÕUNAKOOGI RETSEPT:
6 dl jahu
6 muna
6 dl suhkrut
300g margariini
segada, peale laduda õunaviilud.
Mune ei pea meeleheitlikult vahustama ja kook saab kiiresti valmis

Alljärgnev jutt on kirjutatud enne Luige laadale minekut:
Halika talu sõidab OMA TALU ÕUNTEGA laadale:
9.-11. september LUIGELE
24. septembril VIIMSI UBINAPÄEVALE
01. oktoobril TÜRI ÕUNAFESTIVALILE

Maaelu näituslaat LUIGE SÜGIS 2011 toimub 8.-11. septembrini (neljapäevast pühapäevani)
sh. neljapäeval VISS 2011, reedest pühapäevani LOOMA-, LINNU- ja VILJANÄITUS ning suur LAAT.

Luige sügislaata korraldatakse üle ühe aasta.
Tore, et on jälle laada-aasta!
Halika talu pere pakub selgi sügisel Luige laadal oma aia parimaid õunu!
Luige laat toimub täpselt õigel ajal, sest meil saab selleks ajaks kenasti 'Kuldrenett' valmis :)
Just sel ajal saab söömisküpseks ka pirnimaitseline 'Sügisdessert', traditsiooniline 'Sügisjoonik', valmis peaks saama ka magus 'Tiina'
Pakume kindlasti veel palju muid erinevaid Eesti õunte sorte, mis meil oma talu aias kasvavad.

Halika talu ja lõbusad kliendid Luige laadal 2009 aastal.

LÄHME LAADALE!

Õunabuss

Sellise bussiga vurab värske Halika talu õun Räpina vallast Leevakult Tallinna turule.

10 august 2011

Musta sõstra toiteväärtus, biokeemiline koostis ja kasulikkus.

Halika talu mustsõstar

Mustsõstar on väetamata, pritsimata, puhas ja maitsev. Marjad on üsna suured, õrnalt ja puhtalt käsitsi korjatud. Puhtad ka selles mõttes, et neil on sabad taga ja mari ei hakka kohe mahla jooksma ja kleepuma :) Marjad on ilusad kuivad.

Meie mustsõstra istandus. Istanduses ei ole kasutatud mitte ühtegi taimekaitsevahendit. Seega täiesti puhas, maitsev, tervislik!

Mustsõstar sisaldab: B-, P-, A-vitamiini, pektiinaineid, fosforhapet, parkaineid, karotiini, K-soolasid ja rauda. Mustsõstar korrastab vererõhku ja isegi alandab kolesteroolitaset. See maitsev mari aitab organismist välja viia kusihappe ja oblikhappe ülejääke.Teada on ka see, et mustsõstar kaitseb närvirakke, ta võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe.

Uus-Meremaa teadlane Dilip Gosh avastas, et selles marjas leiduvad ained kaitsevad katseklaasis kasvatatud närvirakkusid stressi vastu, mida põhjustavad dopamiin ja peptiid amüloid-ß. Ja mida tumedam on mustsõstar, seda enam see rakke kaitseb.

Et need marjad toimivad antioksüdantidena, oli teada varemgi. Kuid esimest korda näidati, et need mõjuvad ka närvirakkudele. Mõju mehhanism pole aga teada. On vaid vihjeid selle kohta, et mustsõstar mõjutab sellise geeni avaldumist, mis on seotud õppimise ja mäluga. (Info: Tarbija.24 Virumaa Teataja)

Sort 'Intercontinental'

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis ( info vikipeediast):

2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Lisaks sisaldab mari antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele. Marja kestas leidub looduslikku ainet antotsüaniini, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut.

Küpsed marjad

Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6 rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet. Põõsa lehti hinnatakse nende meeldiva lõhna tõttu, kuid lisaks sisaldavad ka need rohkelt C-vitamiini, karotinoide ja baktereid hävitava toimega füntotsiide. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:

Toitained
Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	81,96	g
Kalorsus	63	kcal
Valgud	1,40	g
Lipiidid	0,41	g
Tuhk	0,86	g
Süsivesikud	15,38	g

Toiteelemendid
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	55	mg
Raud (Fe)	1,54	mg
Magneesium (Mg)	24	mg
Fosfor (P)	59	mg
Kaalium (K)	322	mg
Naatrium (Na)	2,0	mg
Tsink (Zn)	0,27	mg
Vask (Cu)	0,086	mg
Mangaan (Mn)	0,256	mg